Monday, March 21, 2011

Exeterisaaga


Tere taas.

Seekordses peatükis tahaksin teile pajatada ühest ütlemata vahvast seigast oma seni võrdlemisi edukalt kulgenud põnevast tudengielust.
Lugu sai nimelt alguse poolteist nädalat tagasi, kui oli aeg pidada järjekordne lahing britannia ülikoolide võrkpalliliigas. Sedapuhku oli tegemist karikavõistluste poolfinaalkohtumisega, kus vastamisi läksid kaks seni alistamata leeri-võõrustajatena Aberystwyth ja Inglismaa edelarannikult külla saabunud Exeteri ülikool. Mäng kulges pingsalt ja võrdlemisi närviliselt, kuniks viiegeimiliseks veninud kohtumise suutis lõpuks 3:2 enda kasuks pöörata kohalik seltskond. Exeteripoisid ei tahtnud säärase lõppresultaadiga kuidagi leppida ning otsustasid sedapuhku müüdi brittide härrasmehelikust käitumisest 1945. aasta Dresdenisse saata. Äärmiselt ebasportlikku käitumist demonstreerides otsustasid halvad kaotajad ajada näpuga järge liiga regulatsioonides ja leida viise, kuidas palliplatsi väliselt võit siiski koju tuua. Kasutades ära kohtunik Yuhong Congi mõnevõrra ebalevat vilepartiid, haarasid poisid Exeterist kinni määrusest, mis nägi ette, et igat kohtumist peab vilistama "litsenseeritud kohtunik", keda siin riigis(rääkimata ülikooliliigast) võib kohata umbes sama tihti kui lõviperet Tallinna Loomaaias.(Uskuge või mitte, aga Aberystwythi linnas elab tõepoolest kahemeetrine hiinlane nimega Yuhong Cong -veel üks põhjus Aberisse!) Liiga heaks tavaks on saanud, et tavatingimustes vilistavad poiste mänge tüdrukud ja vastupidi, kuna paraku ongi ainsad ala asjatundjad just nendest seltskondadest. Õnnetuseks mängisid "meie" tüdrukud samal päeval võõrsil ja olude sunnil olime vilemeheau sunnitud andma klubi vanimale liikmele- magistrant Yuhong Congile. Erapooletu vaatleja võis tõdeda, et olenemata kõhklevast vilepartiist, ei mõjutanud see mängu saatust.
Järgmisel päeval saabus meile teada organisatsiooni juhtkonnalt, et mängu tulemuse on Exeteri kaebuse tõttu tühistatud, viidates sealjuures ebaprofessionaalsele korraldusele. Ekskrementi süstis hinge ka asjaolu, et enne Exeteri kasuks otsuse langetamist ei arutatud küsimust ei meie ega ka kolmanda osapoolega. Üheks põhjuseks oli ilmselt Exeteri spordiorganisaator, keda meie ülikooli ametivennad kirjendasid ühest suust "suurima mõrrana, kellega nad eales on olnud sunnitud koostööd tegema." Tädi pidavat olema nõnda mõjuvõimas ja suutma musta valgeks rääkida ka sõnu kasutamata. Võite ette kujutada neid verbaalseid lõuahaake, mida raevunud meeskond lahkelt Exeteri suunas jagas. Üritasime leida selgitust tekkinud situatsioonile ja pärast mõnepäevast kiravahetust ja mitmeid kohumisi ülikooli huvijuhtidega võitlesime välja antud asjaoludes maksimumi ehk korduskohtumise Exeteris. Ent sellega polnud probleemid veel lõppenud. Regulatsioonide järgi peetakse karikavõistluste kohtumisi vaid kolmapäeviti, mis jättis enne finaali vaid ühe võimaliku kuupäeva(16. märts). Paraku oli sellel kuupäeval neli meie kuueliikmelisest võistkonnast hõivatud töö või viibimisega kodumaal-Poolas. Selle meie jaoks ütlemata musta stsenaariumi järgi oleksime olnud sunnitud kinkima loobumisvõidu ja Exeter tee finaali oleks olnud valla. Meie õnneks nii siiski läinud. Liiga juhtkond "halastas" meile ja korraldas korduskohtumise Exeteris pühapäevaks(20.märts).
Pühapäeval jõudis kätte tõehetk, kui Rudolf, Michal, Radek, Tomasz, Karol ja Pieter( meie viimane täiendus Belgiast) seadsid koos kahe paadunud fänni ja bussijuhtidega tee Exeteri suunas, et võtta tagasi see, mida uskusime endale kuuluvat-finaalikoht Glamorgani vastu. Saali oli kogunenud arvestatav publikum,õhus oli tunda elektrit ja iga pisemgi provokatsioon oleks võinud valla päästa kaose.
Täie keskendumise juures ja ühtse löögirusikana tegutsedes hävitati Exeteri riiukuked veenvalt 3:0 ja õiglus oli taaskord jalule seatud. Veel suuremat rahulolu kättevõidetud finaalikohast pakkus kogu olukorra kahe suurima süüdlase nõutute nägude nägemine pärast lõpuvilet. Võib loota, et see kaotus jääb neid elu lõpuni kummitama ja ehk isegi andis see neile väärt õppetunni. Ka ülikool võib võrkpallurite saavutuse üle uhke olla, sest võit Exeteri üle tegi võrkpallivõistkonnast ainsa meeskonna(lisaks meile jõudsid finaali ja tüdrukute võrkpaalivõistkond ja tüdrukute jalgpallivõistkond) , kes esindab Aberystwythi ülikooli sellel aastal ülikoolide liiga karikafinaalis.
Finaal toimub juba sellel kolmapäeval Bathis ja rõõmusõnumeid on lootust tuua ka sealt, kuna hetkeseisuga on Glamorgani ja Aberystwythi ülikoolide võrkpallimeeskondade omavaheliste mängude suhe 4:0 Aberile.

Jääme ootele, kõike kaunist ja elame veel.

teie Rudolf.

No comments:

Post a Comment