Käes on teisipäeva hilisõhtu ja aeg on võtta kokku võrdlemisi sportlikult möödunud nädalvahetus.
11. Veebruar tähistas kaua oodatud ja erinevatel ida-eurooplasele ebaloogilistel põhjustel pikalt edasi lükkunud BUCS(British University & College Sport) liiga algust. Kui viivuks juba tundus, enam ei saa tõesti enam miski avapauku venitada, siis kella seitsmeks kokku lepitud mängule jõudis Glamorgani ülikool tund ja kakskümmend minutit hiljem, vihjates sademeteta päeva libetadele teeoludele. Meile tekitatud ebameeldivuste kompenseerimiseks kostitasime neid 2:0 mänguvõiduga. Meie salarelvaks kujunes iga geimi alguses räusatud "1-2-3 KURWA!!!", mis tõmbas peamiselt poolakatest koosnenud publiku näod muigele ja tuju meeldivalt hoogsaks. Samaks õhtuks oli planeeritud ka sotsiaalõhtu järgmisel hommikul algava Welsh Openi võistkondadega tutvumiseks, kuhu kahjuks väljaspoolt meie klubi kedagi ei jõudnud. Unustatud oli pisiasi, et ülejäänud võistkonnad olid majanduslikel kaalutlustel sättinud saabumise järgmisse hommikusse. Ent ei morjendanud see meie esimese mänguvõidu tähistamist ühti ja juttu jätkus hiliste öötundideni.
Laupäev algas varakult. Kiire eilsest õhtust jahtunud kohvilonks sisse, asjad kokku ja liikvele, et jõuda kella kaheksaks spordisaali, et sättida üles võrgud ja pumbata täis värsked mänguvahendid. Noormeeste kõrgem divisjon oli jaotatud kahte neljaliikmelisse alagruppi, millest õhtuks oli vaja välja selgitada kummastki kaks kangemat, et pühapäeval alustada poolfinaalidega. Meie viiest poolakast ja minust koosnenud võistkonnal õnnestus alagrupp läbida puhaste paberitega alistades sealjuures taaskord Glamorgani Ülikool, kes eelmise õhtu veenva kaotuse olid üritanud välja vabandada vajaka jäänud soojendusega. Kui kolm võitu oli kirja saadud oli mul taaskord paras aeg istuda viie poolakaga ühiselt laua taha ja meenutada Zubrowka Bisoni seltsis möödunut. Õhtu jätkudes jõudsime ühiselt järeldusele, et kõige suurepärasem jõulukink, mida üks neiu oma noormehele teha võib, on osta talle puldiga juhitav helikopter. Ka lõhnaküünlad ja südamega võtmehoidjad võivad vahvad olla, ent siiski,poisid jäävad poisteks, lihtsalt mänguasjad muutuvad kallimaks. Kadedusega imetlesime seda Karoli pisikest imevigurit, mida ta üle elutoa elegantselt lennutas. Hoogne diskotants seekord juba teiste võistkondade seltsis lõpetas õhtu ja andis uue päeva alguseni tublid neli tundi uneaega.
Pühapäevases poolfinaalis tuli esmalt tulises heitluses alla vanduda turniiri hilisematele võitjatele. Tegu oli kogenud härrasmeestega varustatud võistkonnaga, kes hilisemal uurimisel selgus olid kokku mänginud mõnevõrra noorenenud koosseisudes pea kogu elu. Paralleele võib luua Tartumaa võrkpallimaastikku raudvaraga. Pisuke pettumusepisar alla neelatud ja heitluses poodiumi alumise koha eest tuli seljatada taaskord Glamorgani ülikool, millega meil ka nüüd suuremaid probleeme ei tekkinud. Tänud võistkonnale ja tänud publikule ja räsitud ning hädiseid lihaseid ravima.
...sellised lõbusad lood siis selleks korraks!
kõike kaunist ja nägemist!
teie Rudolf
No comments:
Post a Comment