1-2-3 KURWA!!!

Käes on teisipäeva hilisõhtu ja aeg on võtta kokku võrdlemisi sportlikult möödunud nädalvahetus.
11. Veebruar tähistas kaua oodatud ja erinevatel ida-eurooplasele ebaloogilistel põhjustel pikalt edasi lükkunud BUCS(British University & College Sport) liiga algust. Kui viivuks juba tundus, enam ei saa tõesti enam miski avapauku venitada, siis kella seitsmeks kokku lepitud mängule jõudis Glamorgani ülikool tund ja kakskümmend minutit hiljem, vihjates sademeteta päeva libetadele teeoludele. Meile tekitatud ebameeldivuste kompenseerimiseks kostitasime neid 2:0 mänguvõiduga. Meie salarelvaks kujunes iga geimi alguses räusatud "1-2-3 KURWA!!!", mis tõmbas peamiselt poolakatest koosnenud publiku näod muigele ja tuju meeldivalt hoogsaks. Samaks õhtuks oli planeeritud ka sotsiaalõhtu järgmisel hommikul algava Welsh Openi võistkondadega tutvumiseks, kuhu kahjuks väljaspoolt meie klubi kedagi ei jõudnud. Unustatud oli pisiasi, et ülejäänud võistkonnad olid majanduslikel kaalutlustel sättinud saabumise järgmisse hommikusse. Ent ei morjendanud see meie esimese mänguvõidu tähistamist ühti ja juttu jätkus hiliste öötundideni.
Laupäev algas varakult. Kiire eilsest õhtust jahtunud kohvilonks sisse, asjad kokku ja liikvele, et jõuda kella kaheksaks spordisaali, et sättida üles võrgud ja pumbata täis värsked mänguvahendid. Noormeeste kõrgem divisjon oli jaotatud kahte neljaliikmelisse alagruppi, millest õhtuks oli vaja välja selgitada kummastki kaks kangemat, et pühapäeval alustada poolfinaalidega. Meie viiest poolakast ja minust koosnenud võistkonnal õnnestus alagrupp läbida puhaste paberitega alistades sealjuures taaskord Glamorgani Ülikool, kes eelmise õhtu veenva kaotuse olid üritanud välja vabandada vajaka jäänud soojendusega. Kui kolm võitu oli kirja saadud oli mul taaskord paras aeg istuda viie poolakaga ühiselt laua taha ja meenutada Zubrowka Bisoni seltsis möödunut. Õhtu jätkudes jõudsime ühiselt järeldusele, et kõige suurepärasem jõulukink, mida üks neiu oma noormehele teha võib, on osta talle puldiga juhitav helikopter. Ka lõhnaküünlad ja südamega võtmehoidjad võivad vahvad olla, ent siiski,poisid jäävad poisteks, lihtsalt mänguasjad muutuvad kallimaks. Kadedusega imetlesime seda Karoli pisikest imevigurit, mida ta üle elutoa elegantselt lennutas. Hoogne diskotants seekord juba teiste võistkondade seltsis lõpetas õhtu ja andis uue päeva alguseni tublid neli tundi uneaega.
Pühapäevases poolfinaalis tuli esmalt tulises heitluses alla vanduda turniiri hilisematele võitjatele. Tegu oli kogenud härrasmeestega varustatud võistkonnaga, kes hilisemal uurimisel selgus olid kokku mänginud mõnevõrra noorenenud koosseisudes pea kogu elu. Paralleele võib luua Tartumaa võrkpallimaastikku raudvaraga. Pisuke pettumusepisar alla neelatud ja heitluses poodiumi alumise koha eest tuli seljatada taaskord Glamorgani ülikool, millega meil ka nüüd suuremaid probleeme ei tekkinud. Tänud võistkonnale ja tänud publikule ja räsitud ning hädiseid lihaseid ravima.

...sellised lõbusad lood siis selleks korraks!

kõike kaunist ja nägemist!

teie Rudolf

London, 6 Nations Cup & Super Bowl

Tere jälle,

Viimasest postitusest on taaskord möödunud põhjendamatult ja piinlikult pikk aeg. Aeg on läinud rutates ja võrdlemisi tegusalt. Nüüd on taas kogunenud piisavalt sisemist komforti et tähendada üles mõned ja seigad möödunust.
Kaks nädalat tagasi teatasid minu kallid endised klassiõed Elis ja Hiie-Liin oma peatsest saabumisest Londonilinna. Ei kulunud kaua, et jõuda otsusele pakkida pamp ja sõita ka ise kuningriigi seitsme ja poole miljoni elanikuga pealinna, et rikkuda tüdrukute pidžaamapidu. Juba võrdlemisi koduseks saanud ulualust pakkus taaskord meie kolme ustav ja tubli, kolmandat aastat britanniat tallav klassiõde Kaia, kelle juhtnööre järgides sai veedetud üks tore ja meeldejääv nädalalõpp, millest igaühel meist jääb pisut varieeruv lugu rääkida. Kui laupäev möödus Camdeni turgu vallutades ja Hiie-Liinile kümneid erinevaid Ilveseproua-bravuuriga peakatteid pähe sobitades siis reedese päeva krooniks oli kahtlemata ööklubi Fabric. Tegu oli tõelise täisealiste Disneylandiga, kus muusikat ja atmosfääri jagus igale heale maitsele. Varavalges lahkudeski oli tükk tegu, et kehast väsimuselemente tuvastada. Siinkohal ka soovitus kõigile kehalt või vaimult noorema generatsiooni esindajatele astuda läbi, kui peaks juhust tekkima. Pühapäeva hilishommikuks olid energia- ja rahavarud lähenemas lõpule ja oli paras aeg jätta jumalaga ja asuda taas koduteele. Kuna pühapäevaks olid raudteeamet korraldanud ulatuslikud parandustööd venis minu kodutee viie ümberistumisega kaheksatunniseks retkeks. Pikem vahepeatus leidis aset Wolverhamptoni rongijaamas, mida kaunistasid mitukümmend rohelistes vestides konstaablihärrat. Vastuse minu hämmingule kõrgendatud julgeolekust andis tõsiasi, et samal õhtul toimus seal linnakeses jalgpallilahing Wolverhampton Wanderersi ja Stoke City vahel ja kuna Stoke Cityl oli õnnestunud kohtumise lõppresultaat 1:0 enda kasuks pöörata, ei olnud kohalikud kiilaspead ja muidu toredad pereisad sellega sugugi rahul. Minu õnneks väljus rong enne kohtuniku lõpuvilet.
Järgnenud nädal tähendas taaskord loengute algust. Õppejõudude read olid vahetunud, ent esmamulje uutest nägudest oli positiivne. Distsipliini pani esmakordselt maksma nigeeria sugemetega kriminaalõiguse õppejõud Dr. Olaoluwa Olusanya, kes paljude peamiselt brittide ja kreeklaste ehmatuseks saatis auditooriumisse hilinejad karmikäeliselt tuldud teed tagasi. Järgmiseks loenguks oli klassiruum täitunud viis minutit enne algust.
Eelmise nädala lõpp tõi endaga kaasa kohalike rägbisõprade pidupäevad ehk Kuue rahvuse karika( 6 Nations Cup), mis kujutab endast igaaastast Inglismaa, Walesi, Šotimaa, Iirimaa, Prantsusmaa ja Itaalia mõõduvõttu. Detailidesse laskumata kroonitakse turniiri võitja selle ala Euroopa meistriks. Viimati oli Walesil võimalus võidukarikast vägijooki mekkida 2008. aastal, ent seekordse turniiri avalahingus tuli napilt alla vanduda inglise kolleegidele. Ka selleks puhuks oli oodata nokastanud noorukitelt häälekat demonstratsiooni ja ametivõimud olid välja patrullima saatnud linnakese mõlemad kaks politseipatrulli. Linlaste ja üldise heaolu rõõmuks piirdusid koerad haukumisega.
Äsja lõppenud nädalale pani väärika punkti üle maailma palju kõneainet pakkunud jänkide rahvuspordi grande finale ehk 45. Super Bowl. Minu hämmastuseks leidus ka Aberystwyth´i linnakeses sadakond noort, kes ei pidanud paljuks seada sammud pühapäeva südaööks pubisse, et jälgida suurejoonelist teleülekannet. Kontingent jagunes valdavalt kaheks: olid pooled, kes röökisid pärast igat liigutust väljakul rõõmu- või valupisarates ja oma pingsalt käekelli jälgivatele tütarlastele julgustades vandudes, et ausõna kohe-kohe saab läbi, ent oli ka teine pool, kes polnud väljakul toimuvast ka pärast lõpuvile kõlamist suurt sotti saanud. Mina kvalifitseerusin teise poolde, ent puht hariduslikust aspektist oli väärt kogemus sellegi poolest. Kuna 1967. aastast pärit traditsioon on kasvanud Ameerika enim vaadatuimaks teleülekandeks ja mitteametlikuks riigipühaks polnud ka ime, et 60 minutit puhast mänguaega oli venitatud pea viietunniseks teleülekandeks. Sellel aastal jõudsid säravaima tiitli püüdmisel kõike lähemale Pittsburg Steelers ja Green Bay Packers, kellest võitjana väljusid viimased. Mäng nähtud ja linnuke kirjas, oli paras aeg tõmmata pikaks veninud nädale joon alla, et alustada pärast põgusat uinakut jälle otsast peale.

seniks kõike kaunist!
Im Westen nichts Neues,
über und aus!


Rudolf