Tere taas!
Nädalavahetus on möödas ja külmataat heiskas masti musta lipu, tõstis üles sõjakirve ning tuli täisvarustuses maad rüüstama. Valitsuse pressiteateid ilmus nagu pabulaid küülikupuuri: ,,Rahvas, püsige kodudes!"; ,,Sajad üle kuningriigi ning ligi 60 kooli Walesis on osaliselt või täies mahus suletud" ; ,,Külmunud jahutussüsteemid ja -mootorid on paikseks jätnud sajad autod ja nende omanikud."
Lisaks sellele peatati suurem osa nii rongi- kui ka bussiliiklusest. Kõik see sündis ajal, mil aknatagune termomeeter langes napilt alla neutraalse nullpunkti. Kulminatsiooniks kodulinnas jäi tugev -9, mis suretas kohalikes välja igasuguse aktiivse tegevuse väljaspool kaminakolde meetrist raadiust. Katastroofi suurim mõju minu jaoks oli kauaoodatud laupäevasele võrkpalliturniirile mitte sõitmine võimaliku jäiteohu tõttu. Ülikool andis kõikide busside kasutamiseks ja õpilaste elude huvides kategoorilise punatule ja sellega oli asi otsustatud. Olmeti leidus ka neid, keda viimase kuraditosina külmimad ilmad mitte ei morjendanud ja tekitasid pigem lapsemeelset elevust; majanurkadele ilmusid maitsekalt riietatud lumememmed ning rohkesti eetriaega eraldati 1945. aasta südasuvel Sammy Cahni ja Jule Styne´i koostöös valminud ja hiljem nii Dean Martini kui ka Frank Sinatra poolt maailmakuulsaks lauldud lööklaulule "Let it snow, Let it snow, Let it snow!" Peetud said esimesed lumesõjad ja soe tassike teed maitses paremini kui ei kunagi varem.
Tänaseks kõik, olge vahvad ja taaskohtumiseni!
Rudolf
No comments:
Post a Comment