Hei! mina siin,
Läbi hingevalu ja pisarate sai Tallinna lennujaamas peatsete kohtumisteni kallistatud ja Tallinn-London lennukile mindud. Kodus algselt 29-kiloseks pakitud kohver tuli veellennujaamas kibekiirelt digimuuta nõuetele vastavaks 20-kiloseks paunaks. Raske südamega jäid maha nii viinad kui ka legendaarne iPode uputav siidrikindel Bob Marley kott. 2 pusa ja tagi seljas, istusin lennukile ja jäin Londonit ootama. Edasine plaan nägi ette kahe lennujaamavahelist bussisõitu tillukesest Stanstedist hiiglaslikku viie terminaliga Heathrow lennujaame, kuhu ülikool oli bussiga vastu saatnud kollastes särkides aktivistid. Teekond kahe lennuvälja vahel oleks pidanud kulgema umbes 75 minutit, ent reedeõhtune tipptund muutis 65 miilise teekonna kolme ja poole-tunniseks parkimisplatsiks. Napilt-napilt jõudsin heathrow neljandasse terminali viimasele väljasõidule Abery suunas. 30-kohalises walesi draakoniga kaunistatud bussis ootasid mind ees peamiselt ida-bloki tudengid ja üks konstantselt norskav jaapanlane, kellele pikk lennureis riisimaalt oli ilmselgelt liiga kurnavalt mõjunud. Ööhämaruses, nii umbes kella kahe paiku( 0 UTC) jõudsime lõpuks seistme maa ja mere taha- Aberystwyth´i. Lahkelt juhatati mulle kätte minu uus kodu ja kamber. Pikk-pikk päev oli jäänud seljataha.
Adjöö-adjöö- aita mööda saata öö!
No comments:
Post a Comment